Vesiniksõidukid
Vesinikku peetakse üheks tuleviku kütuseallikaks. Mis kasu on vesiniku kasutamisest autode kütusena. Plussid ja miinused võrreldes bensiini ja elektriga.
Vesinikkütuse eelised
Peagi on hübriidmootorites võimalik kasutada sisepõlemismootorite kütusena vesinikku ning kümnendi lõpuks võib ehk õnnestuda osta nn kütuseelementidel töötav auto, millel sisepõlemismootor puudub. See hakkab kasutama energiaallikana vesinikku, mis on ohutu ja keskkonnasõbralik: ainsaks atmosfääri paiskamiseks on veeaur ja auto väljalasketoru muutub äravoolutoruks.
Vesinik on kõige levinum keemiline element, mida leidub vees, naftas ja maagaasis. Vesinik gaasilises olekus on väga lenduv ja aastaid on see olnud vesinikumajanduse peamine takistus.
Auto vesinikuga tankimine on kiire ja lihtne ning võtab sama kaua aega kui bensiini tankimine. Katsed on näidanud, et vesinikuga anumat on võimalik lõhkuda, maha kukkuda, läbi torgata, tulle visata ja isegi selle sees olevat hübriidühendit üles korjata, ilma et see kahjustaks inimest ja keskkonda.
Mis autod sul juba on?
Kõige esimene masstootmises kütuseelemendiga auto oli Toyota Mirai. Mõelge selle tööpõhimõttele. Toyota Mirai on sisuliselt elektriauto. Kütuseelemendi korstnas tekib elekter hapniku ja vesiniku koosmõjul. Elektrivool läbib inverterit, kus see muundatakse alalisvoolust vahelduvvooluks ja pinge tõuseb 650 V-ni. Reaktsioon toimub ilma põlemisprotsessita ja “heitgaasiks” on kahjutu veeaur.
Veojõu sünkroonne elektrimootor veab esirattaid. Võimsus ei tule mitte ainult kütuseelementidest, vaid ka nikkel-metall-hübriidakust, mille võimsus on 21 kW: seda toidab regeneratiivpidurdus ja see annab energiat järsutel kiirendustel.
Mis takistab üleminekut vesinikkütusele
Esiteks autojuhtide psühholoogia. Vähesed inimesed on nõus elektriautot ostma, kuigi elektrimootor on palju tõhusam, on kasutegur kõrgem (kuni 95% versus 40-50% sisepõlemismootoritel). Mis ma oskan öelda, isegi kui mõned "spetsialistid" suhtuvad hübriidautodesse halvustavalt. Ebapiisav nõudlus ei võimalda seda autotööstust adekvaatses tempos arendada.
Teiseks eeldab vesinikautode kasutuselevõtt infrastruktuuri loomist (bensiinijaamad, autoteenindused). See nõuab suuri investeeringuid. Kuigi võib eeldada, et pikas perspektiivis tasuvad kõik kulud end ära. Näiteks Saksamaal on 19 vesiniku tanklat ja aastaks 2023 lubatakse üle 400. Samuti ehitatakse need autotootjate kulul, kes investeerivad muljetavaldava osa vahenditest.
Kolmandaks vesinikkütuse hind. Saksamaal maksab üks kilogramm vesinikku umbes 9,5 eurot. Ja sellest piisab 70-100 km läbimiseks. See on kohutavalt kallis, peaaegu kaks korda kallim kui diisel või bensiin. Ja peate arvestama ka vesinikuga töötava auto maksumusega, selle hind on 2 korda kõrgem kui sarnastel bensiinimootoritel.
