9 Huvitavat fakti Balti juhtide kohta
Artikkel Baltikumi autojuhtidest: huvitavaid fakte Balti riikide autojuhtidest. Artikli lõpus – video veoautojuhi sissetulekutest Euroopas.
Artikli sisu:
- Lätlased ja distsipliin
- Läti autojuhid ja temperament
- Viisakad eestlased
- Kui raske on Leedus algaja olla
- Lätlaste massiline jooming
- Kevadpalavik
- Autojuhid ohutuse tagamiseks
- Mootorratturid – erilist tähelepanu
- Autojuhid ja liikluseeskirjad
- Video veoautojuhi sissetulekutest Euroopas
Uskumatult viisakatest Eesti autojuhtidest ja temperamentselt distsiplineerimatutest lätlastest, sellest, kui raske on Leedus teel olla uustulnuk ja liiklusreeglite mittetundmisest, aga ka muudest Balti autojuhtide omadustest – meie ülevaates.
1. Lätlased ja distsipliin
Läti autojuhid ajavad liikluspolitseinikke sõna otseses mõttes marru liiklusreeglite eiramisega. Seega vestlevad nad peaaegu alati mobiiltelefoniga sõites, kasutavad ummikutes kõige keerukamaid sõimu, konfliktivad liikluses naabritega, saavad joobes või narkojoobes autot juhtida, süüa, juua, kirjutada SMS-i, süüdata sigareti sõidu ajal või otsi maha kukkunud eset.
Ja neile meeldib ka sõita … mõelda, demonstreerides Baltikumi kurikuulsat aeglust. Tõepoolest, teedel ei ole harvad juhud, kui juht tõmbub endasse ja sõidab läbi punase tule või ebavajalikus suunas või põrkub koguni teisele autole, olles reisi ajal lihtsalt oma mõtetest kaasas.
2. Läti autojuhid ja temperament
Psühholoogiliste uuringute instituut viis läbi uuringu ja tegi kindlaks, et enamik Läti autojuhte on äärmiselt emotsionaalsed. Ühest küljest sunnib selline funktsioon oma tegevust hoolikalt jälgima ja aitab liikluseeskirju vastutustundlikumalt järgida. Kuid teisest küljest on neil palju raskem oma emotsioonipurskeid kontrollida ja teedel adekvaatne olla.
Kõik ebasoodsad tegurid – probleemid perekonnas või tööl, kehv tervis, tüli kallimaga – sunnivad teid oma negatiivsust välja paistma ning põhjustavad mõtlematut ja agressiivset juhtimist.
Autojuhid hakkavad kasutama roppu kõnepruuki ja asjakohaseid žeste, tormavad ja katkestavad teisi autosid ning üritavad kätte maksta neile, kes on möödasõitu teinud.
Samas peavad selle kategooria inimesed teadlaste sõnul end siiralt headeks autojuhtideks.
3. Viisakad eestlased
Vastupidiselt naabritele hämmastab Eesti autojuhid teedel oma kultuuriga. Nad mitte ainult ei järgi liikluseeskirju, ei torma, ei vannu, lasevad mööda jalakäijaid ja jalgrattureid, panevad end alati kinni ja jälgivad kiirust ning üldiselt järgivad reisi ajal rangelt ohutust. Nad ohverdavad ka oma eelised, et teha teed teisele.
Pealegi ei lase autojuhid endast lihtsalt mööduda – nad liiguvad tee äärde, sõites peaaegu muru sisse, et kiirustavad autod mööda lasta. Seda ei tee mitte ainult tavalised autod, vaid ka veoautod ja esmaklassilised autod.
4. Kui raske on Leedus algaja olla
Siin riigis sõidavad kõik – väikestest suurteni, mis tahes transpordiga. Seetõttu kohustab liikluspolitsei liiklusohutuse tagamiseks algajaid rooli istujaid kleepima klaasile vahtralehega sildi.
Kleebis annab teistele liiklejatele mõista, et juhil on vähem kui kaheaastane staaži ning seetõttu võib ta käituda liialt ettevaatlikult või, vastupidi, julgelt, reageerida aeglaselt või takerduda. Selliseid uustulnukaid ei turgutata, neid ei noomita ja nad püüavad manöövreid mitte segada, mõistes, et need ainult halvendavad nende meelerahu.
Autojuhtide lojaalsusega suhtub politsei aga uutesse tulijatesse palju rangemalt. Seega peavad nad liikuma kiirusega mitte üle 70 km / h ja alkoholi norm veres on lubatud 0,2 ppm piires, samas kui teistel juhtidel on see 0,4 ppm.
5. Lätlaste massiline jooming
Läti liikluspolitsei lööb häirekella – "dopinguga" liiklejate arv kasvab aasta-aastalt. Statistika näitab, et iga päev istub umbes 500-600 inimest rooli taha, joob veini või õlut, joob autojuhtimiseks vastuvõetamatuid aineid või on narkootiliste ainete mõju all.
Seega lisanduvad lätlaste üldisele hajameelsusele ja emotsionaalsusele väga murettekitavad näitajad.
6. Kevadine süvenemine
Fotol: kevadine suurenenud õnnetusjuhtumite määr Baltikumis ei leia selgitust
Baltikumi politsei tegi huvitava tähelepaneku – igal aastal on kevadkuudel kiire hüppeline hüpe erineva raskusastmega ja hukkunutega ohvritega.
Kui võrrelda aasta üldist õnnetuste statistikat, siis üle 50% juhtub isegi mitte talvel, vaid kevadel. Lisaks autoõnnetustele suureneb ka jalakäijatega kokkupõrgete määr.
Ei politsei, autoeksperdid ega isegi psühholoogid ei suuda seda nähtust seletada, nimetades seda müstiliseks. Veelgi enam, kõige koletuim suremus on aprillis, mil autojuhtidel soovitatakse olla eriti ettevaatlikud või koguni teedelt eemale hoida.
7. Autojuhid ohutuse tagamiseks
Üldiselt võib Baltikumi autojuhte nimetada üsna kultuurseteks ja vastutustundlikeks. Paljud, nähes ebaadekvaatset käitumist teedel, ebaõiget parkimist, kummalisi vehkivaid autosid, helistavad politseisse.
Harvad ei ole kõned baaridest ja ööklubidest, kus teatatakse äsja lahkunud autost või mootorrattast koos joobeseisundis juhiga.
"Tee-ehitajad" omakorda korraldavad regulaarseid reide, pöörates tähelepanu mitte ainult alkoholitasemele, vaid ka turvavöödele, piirkiirusest kinnipidamisele ning samas jalgratturite ja jalakäijate käitumisreeglitele.
8. Mootorratturid – erilist tähelepanu
Fotol: aastaringsed mootorrattahooajad
Baltikumis Baltikumis on eriline kirg kaherattaliste sõidukite, eriti mopeedide ja mootorrataste vastu. Neid ostetakse ja sõidetakse igas vanuses, juhiloaga või ilma. Seetõttu pöörab neile kõrgendatud tähelepanu politsei, kes ostis kiiremate mootorrataste tabamiseks isegi radariga varustatud kiirautosid.
Loomulikult püüavad nii politseinikud kui ka mootorratturid ise hoiduda tagaajamisest, mis kujutab endast ohtu teistele liiklejatele. Rikkuja avastamisel kandub aga info kiiresti üle tööautodele, mis ühel või teisel moel võidusõitja “püüavad” ja karistavad teda seadusega ettenähtud piirides.
Lisaks jälgib hoolimatuid juhte linnas ja kaugemalgi paigaldatud fotoradar. Nende arhiivides on palju hoolimatuid autojuhte, kes kihutavad läbi linna kiirusega 160 km/h ja rohkem, mille eest saavad nad hiljem suure trahvi koos õiguste äravõtmisega.
9. Autojuhid ja liikluseeskirjad
Teine oluline näitaja pärast autojuhtide alkoholi- ja uimastikirge, mis politseinikke ja ametnikke murelikuks teeb, on juhtide liiklusreeglite mittetundmine.
Ja me ei räägi amatööridest, vaid professionaalidest – veoautojuhtidest, taksojuhtidest, isiklikest autojuhtidest, linnatranspordi juhtidest ja isegi liikluspolitseist. Ehk siis inimestest, kes veavad ohtlikke ja ülegabariidilisi veoseid, vastutavad oma reisijate elude eest, teenivad elatist autoga, kuid ei tea elementaarseid asju.
Lisaks kehvatele teoreetilistele teadmistele ja liiklusmärkides orienteerumisele ilmnes juhtidel puudulik arusaamine märjal või lumisel teel manöövritest, vihmasajuga liiklemise spetsiifikast ja muudest ekstreemolukordadest.
Reegliteadmiste eksperimentaalse ekspressanalüüsi käigus, mis koosnes 15 küsimusest, tegid juhid kuni 6 või isegi 8 viga. Kui liiklusohutuse osakonna juhiloa eksamil, mis sisaldab 30 küsimust, on lubatud ainult 2 viga.
Järeldus
Kokkuvõttes võib julgelt öelda, et Balti riikide autojuhtidel on üsna kõrge sõidukultuur. Enamasti sõidavad nad mõõdutundetult, ilma põhjendamatu agressiivsuseta, austavad liikluses naabreid, pilgutavad tuledega politseinike kohalolekut teel ning lasevad jalakäijad alati mööda.
