Kuidas mootori jahutussüsteem töötab


Mootori jahutussüsteemi talitlushäired

Radiaatorielemendid ummistuvad peentolmu, putukate ja muu teereostusega, mille tagajärjel langeb radiaatori soojusjuhtivus ja mootori temperatuurirežiim on häiritud. Lisaks saavad radiaatorid suurtel pööretel mehaanilisi vigastusi, mistõttu on näiteks peen võrk laiades ja tohututes õhuvõtuavades võimsa ja suure kiirusega masina tunnuseks.

Kuidas mootori jahutussüsteem töötab Klassikalise disainiga vedelikupumba kavitatsiooni hävitamine.

Automehaanika kõige kulukamat riket nimetatakse vee (vedeliku) pumba rikkeks. Kui juht jääb mööda temperatuurinäidiku punases tsoonis asuvast osutist või armatuurlaual punaselt süttivast indikaatorist, võivad tagajärjed olla väga kurvad. Kuni mootori kapitaalremondini.

Samuti ebaõnnestuvad perioodiliselt:

  • andurid ja indikaatorid;
  • toru võib lekkida või toruühenduste klambrist lahti tulla;
  • jahutusventilaatorid ei lülitu õigeaegselt sisse;
  • mõnikord ebaõnnestub paisupaagi pistiku rõhuklapp.

Need ja paljud muud talitlushäired põhjustavad antifriisi kadu, ploki ja selle pea (peade) ülekuumenemist ning lõpuks mootori riket. Juht peab viivitamatult tuvastama ja parandama kõik jahutussüsteemi rikkekahtlused.

Mootori ülekuumenemise või ebapiisava kuumenemise sümptomid

Kriitilise ülekuumenemise ajal toimub:

  • armatuurlaual oleva temperatuuriindikaatori noole perioodiline lahkumine punasesse sektorisse (või punase näidiku ilmumine nendes autodes, kus indikaatorit pole);
  • mootori võimsuse kaotus näiliselt "kahjututes olukordades";
  • ebapiisavalt kõrge kuumus mootoriruumi piirkonnas.

Ebapiisava kütte korral:

  • nool "ei tule ära" armatuurlaual oleva temperatuurinäidiku alumisest sektorist;
  • temperatuuriindikaatori kollane (või mõnel mudelil valge) indikaator ei kustu;
  • selle tulemusena mootor "nürineb", ei arenda õiget võimsust – ja eriti siis, kui "vajadusel" – tõusul, möödasõidul, hädamanööverdamisel ja/või kiirendamisel.

Jahutussüsteemi lekete diagnoosimine

Süsteemi rikke üks peamisi põhjuseid on antifriisi taseme langus paisupaagis. Lisaks banaalsetele leketele lekkivates ühendustes võib ka kalibreeritud rõhureguleerimisventiiliga paagi kork ebaõnnestuda. Jahutusvedelik või õigemini etüleenglükooli (propüleenglükooli) lahusest saadav vesi lihtsalt aurustub ja jahutusvedeliku tase langeb, mootor kuumeneb üle.

Kuidas mootori jahutussüsteem töötab Jahutusvedeliku taset paisupaagis pole keeruline jälgida. Seda tuletatakse pidevalt meelde ja mainitakse: nii õpetajad autokoolides, kui erinevad juhised autojuhtidele … ja mootorid nii keesid kui ka keevad edasi. Mehaanikute ja autojuhtide rõõmuks …

Jahutusvedeliku taseme kontroll

Seda taset tuleks pidevalt jälgida. Muide, töö ajal (tööpäeva jooksul) võib (ja peaks) see paagis muutuma. See sobib. Ebanormaalne – kui see tase langeb alla alumise märgi, mis tähendab vedeliku kadu, või kõrgem, mis võib tähendada näiteks karterigaaside läbimurdmist jahutussüsteemi. Ja see on juba väga häiriv kõne.

Spetsialiseeritud teenindusjaama tingimustes toimub taseme ja rõhu reguleerimine süsteemis spetsiaalsete seadmete ja tööriistade abil. Tavalise autoomaniku arsenalis on ainult üks nipp – süstemaatiline visuaalne taseme kontroll radiaatori ülemises paagis (vanadel autodel, ilma paisupaagita) või – paisupaagis eririskide puhul – max ja min.

Kadunud – häda!

Mõelge, milliseid kondensaatori jahutussüsteeme on olemas

  1. Kondensaatori vesijahutussüsteemid:
    • Ringlusjahutussüsteem koos jahutustiigiga
    • Otsevooluga jahutussüsteem
    • Õhkjahutusega kondensaatorisüsteemid
        • Märg-kuiv jahutustornidega

        Venemaal kasutatakse laialdaselt pöörd- ja otsevoolu jahutussüsteeme (neid nimetatakse ka veevarustussüsteemideks). Nende süsteemide tööpõhimõte seisneb selles, et heitgaasi auru jahutamine ja kondenseerimine neis toimub pinnakondensaatorites, soojendades ringlevat vett. Jaotus tsirkuleerivateks ja otsevoolusüsteemideks sõltub jahutusveevarustuse allika tüübist. Ringlussüsteemides on allikaks jahutustiik, otsevoolusüsteemides aga jõesäng.

        Otsese õhkjahutussüsteem

        Niisiis, ma tutvustan otsese õhkjahutuse süsteemi

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        1. Boiler; 2. Ülekuumendi; 3. Turbiin; 4. Õhkjahutusega kondensaator; 5. Kondensaadipump; 6. Peenkondensaadi töötlemise seade; 7. Kondensaadipumba 2. tõste; 8. Madalrõhukütteseade (LPH); 9. Deaeraator; 10. Toitepump; 11. Kõrgsurvekütteseade (HPV); 12. Turbiini väljalasketoru; 13. Aksiaalne jahutusventilaator; 14. Vertikaalne elektrimootor; 15. Kondensaadipaak; 16. Raua eraldaja; 17. Generaator

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab Selle süsteemi eripära on see, et turbiini kondensaator on paigutatud masinaruumist väljapoole. Heitgaasi auru tarnimine kondensaatorisse toimub suure läbimõõduga kollektoriga (üks või kaks), näiteks järgmiselt (näidatud on madalama voolujaotusega kollektor): Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Turbiini heitgaasi aur juhitakse läbi väljalasketoru ja suure läbimõõduga kollektori kaugemasse õhkjahutusega kondensaatorisse. Aksiaalventilaatorite abil jahutab jahutusõhuvool kondensaatori välispinda, heitgaasi aur kondenseerub veeks ja kogutakse raskusjõu toimel kondensaadikollektorisse, kust see suunatakse tagasi termosesse. auruturbiini vooluring kondensaadipumpade abil.

        Õhukondensaatori üldvaade on näidatud allpool:

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Otsese õhkjahutussüsteeme kasutatakse Hiinas laialdaselt 300, 600, 1000 MW jõuseadmete jaoks.

        –

        ETTEVAATUST 1

        Ð ° ðºññ ° ñ ñðññµuzz ° °ñ °ñ ð ° ¶¶µjääd – ññ¾ ñ ° ð °ðññµµð ° ° ° ° ° ° 19, – ð ð ° ðµәµð ññµ¿ ¿ðlish ± ðices ðµð½ ° ñ.
        a

        Ð ° ðºññ ° ñ ñ¸ññµuzz ° °ñ °ññ ° ¶¶¶µð^ñññð¶ðµ¶uzz ð ñ¿¿ð^ leht ° ð½ ñð¾¾ðððððlation ¿sh¿s½µ½µµµ³ñµ ? ð ð ð ð ð ð ð ððññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññj¸ð CLEAR.
        a

        Jätka
        a

        Ð ° ð ð ðñññ ° ñ ñ ñ ñññәәµð ° ° ñ ññ ñ ñ ñ ð ð ððµµµµµµµµµµµµµñññññ^ Tarkvara ñ¿µµñµñññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññsena linna µµñññgy ° ñ ñ ñ -ñð ñð ðð °ð °ð °ð ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ° ±ÑеÑÑÑÑедко; ѵðð¿politsei ° ñññ¿¿¿ices ð²ðñññññññð¶ð¶≤¶¶¶vorm / ð¿³ð²ñññññðððð´oll 105 ¡ð¸ ð ¿¿politsei °²¹²¿¹¹ðе¹¹²Ð²²¿²¹²Ð²²²
        a

        ÐÑинÑипиалÑÐ½Ð°Ñ ÑÑема жидкоÑÑной ÑиÑÑÐµÐ¼Ñ Ð¾ÑÐ»Ð°Ð¶Ð´ÐµÐ½Ð¸Ñ Ð´Ð²Ð¸Ð³Ð°ÑелÑ.
        a

        Ð ° ðºñµµ ñññµuzz ð> ð ° ° ð¶ðәjääd ± ð ð ð ð ðavy ðives °¿ °¿¿avy, ñðµð ðlish ðºññ linn, ñ.ðµ. непоÑÑедÑÑвенно ÑообÑаÑÑиеÑÑ Ñ Ð°ÑмоÑÑеÑой, и Ñеже нÑждаÑÑÑÑ Ð² дополниÑелÑной запÑавке оÑлаждаÑÑейжидкоÑÑи.
        a

        Ð ° ðºññ ° ñ ñ¸ññµuzz ° °ñ °ññ ° ¶¶¶µð^ñññð¶ðµ¶uzz ð ñ¿¿ð^ leht ° ð½ ñð¾¾ðððððlation ¿sh¿s½µ½µµµ³ñµ ? ð ð ð ð ð ð ð ððññññññññññññññññññññññññññññññññññññññññj¸ð CLEAR.
        a

        Ð ð · ð ° ðºñµµ ñññµәµðñññññññññð ðµð^ ð ð ð ° ð ð²² °ñ³³ porn ð²ðgy ° °¿¿ñññ ¸ ð½µ ð ð ° ðµñ ð¾ññ¶¶әµðñññññññññññ ° 𸸿¿form, ñ ° ð · ð ðñññññ ° ° ð² ð · ð³ññññ · ð½ pehme.
        a

        ÐÐ»Ñ Ð·Ð°ÐºÑÑÑой ÑиÑÑÐµÐ¼Ñ Ð¾ÑÐ»Ð°Ð¶Ð´ÐµÐ½Ð¸Ñ ÑемпеÑаÑÑÑа замеÑÐ·Ð°Ð½Ð¸Ñ ÑаÑÑола долР8-10 Ðо ÑабÐ". 4.1 ð¿¿ðððavy ° ð ðµð ñ ° ²²ó ty ñ ñññðoll ð> ðºð ° ð ñ ñµð¿¿¿¿¿¿¿¿¿¹ð¹ · ð ð ° kurb
        a

        Ð ð ° ð ððð ñ ñι LEHED Ðñð ¾ñðºññðð ð ð ° ° ð ¿ð ð ð ° ð · ð ñ ñ¾º ð²ðññññññññ ° ° °ñ²²ðñññ politsei · °¿¿²² ´Ð½ÑÑÑÑÑÐ. * ñ¾uth "° ð ññ ñ² 𲿾ð ¿ð ðµ ñ¾ ð ð ð ° ñ ñ ° ° °pha.
        a

        Ð ð ° ð ððð ñ ñι жð¸ð´ üsna ð · ð ° ° ð ð²² ° ñ ñµµñµð · ° ° ñññµuzz "± ð ° ñ ñ¾º, ð¿¿µð ametlik °²²²²²²²² Ðñð¾ð ± ðºð ° ñ ñ ñ ñð ñðññðð¸ñð¸ñð¸ñð¸ñð¸ñðµµ »ñð½ð¾v USA-s Ð ° ð½, ¾ñº²² ° ñ¹¹ññññ¿¿¿¿¿ ðð ° ² ð² µð ð¿ ¿° ð² 0 12 ð ð ð ð ð ð³ foto
        ÑемÑÑÑмÑп

        Ðñ ð · · ð ð ° ðºñññññññññññññ ññµµuzz ¾ñññññññññññv? ”ñ 𽶠¶ °¶ññññ ð ° 3–6 ¡6 ¡6 ¡6 ¡6
        a

        | JUUR.
        a

        Ðñ ð · ð ° ð ðºñ¾ totia ñ¸ñµuzz ¾ñññññññð¶^ software ñð¿¿ðððððð ° ðºography ð²²ññ²²² – 1109 – 1109 – 1109 – 110 , поÑÑÐ¾Ð¼Ñ Ð²Ð¾Ð´Ð° в ÑиÑÑеме оÑлажд еð½ð¸ñ ð · ð ° ° ° ðºð¸ð¸ð ° ° ð ñµ ñðµð¶ð ñ ñ ñð ñð ñ ñ ° ° ° ð ° VÕI ~ ð¾ð ± ñð ° ° ð ð · · ð ð ð ð¼ð ¼ ñµððð ñð ññµµµµ…
        a

        Ð ð · · ð ° ° ðºññððððððð sealse ñð¸ñð¸ñð ~ ~ µµ ð¾ñð »ð ð ð ° ð´ð´ð´ð′µ ð ½ ½ ° ð ð ° ° ñð ñðring ñð ðv аÑÐµÐ½Ð¸Ñ Ð¶Ð¸Ð´ÐºÐ¾ÑÑи повÑÑаеÑÑÑ Ð´Ð°Ð²Ð»Ð. Ðð »ñ ñ ñ ñ ñðµðµð´ð´¾ññññð ° ° ð½ðµð ½ ½ð¸ñ ñð¸ñð¸µññññµð ¼ñ ð¾ñ ññðµð · ð ð ðµñð ½ð¾ ³v (Ð¿ð ° ñ¾ð² op) ° ° ¿¿¿ ° ð ð ð ð ð ñ ðèrm.
        in

        3.1. jahutusvedeliku ringlus

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Riis. 5.25. Bensiinimootori jahutusvedeliku tsirkulatsiooniskeem: A – termostaat on suletud, vedelik ringleb mootoris mööda väikest ahelat temperatuuril alla +85 °С (+87 °С); B – termostaat on osaliselt avatud, vedelik ringleb läbi väikeste ja suurte ahelate temperatuuril +85 (+87) kuni +94 °С (+102 °С); C – termostaat on täielikult avatud, vedelik ringleb mööda suurt vooluringi, läbi radiaatori, temperatuuril üle +94 ° C (+102 ° C); 1 – silindrite plokk; 2 – ploki pea; 3 – jahutusvedeliku pump; 4 – termostaat; 5 – jahutussüsteemi alumine haru toru; 6 – jahutussüsteemi ülemine haru toru; 7 – radiaator; 8 – ühendav haru toru; 9 – haru toru õhu väljalaskeava jaoks; 10 – paisupaak; 11 – ujuk; 12 – äravoolupaak; 13 – haru toru jahutusvedeliku tarnimiseks kütteseadme radiaatorisse; 14 – harutoru jahutusvedeliku tühjendamiseks kütteradiaatorist, paremal; 15 – küttekeha radiaator; 16 – harutoru jahutusvedeliku tühjendamiseks kütteseadme radiaatorist, vasakul; 17 – õlijahuti

        Pärast külma mootori käivitamist ringleb jahutusvedelik väikese ringina, mida piiravad mootori jahutusvee särg ja küttekeha radiaator (
        joon. 5.25). Termostaat jääb suletuks, kuni mootor saavutab töötemperatuuri.

        Väikeses vooluringis sulgeb termostaat vedeliku tee radiaatorisse.

        Väikeses ringis ringleva jahutusvedeliku kogus on väiksem, mistõttu saavutab mootor kiiremini töötemperatuuri. Seejärel avaneb termostaat ja kuum jahutusvedelik hakkab ringlema läbi radiaatori ülalt alla. Radiaatoris eemaldatakse selle vastuvooluga puhumise tulemusena mootori soojus atmosfääri. Termostaat reguleerib jahutusvedeliku temperatuuri, vältides mootori ülekuumenemist ja jahtumist.

        Jahutusvedelik juhitakse otse mootorisse tagasi. Seega soojeneb see kiiremini, pakkudes mootori soojenemist. Radiaator ühendatakse ainult siis, kui jahutusvedelik saavutab teatud temperatuuri. Termostaat avaneb, väliskontuurist väljuv külm vedelik seguneb järk-järgult väikesest vooluringist pärit kuumutatud veega. See hoiab ära mootori nn külmašoki.

        Niipea, kui jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma, avaneb termostaat ja vedelik hakkab ringlema läbi suure ahela, samas kui väike ahel sulgub. Töötemperatuuril ringleb jahutusvedelik läbi alumise vooliku vasakpoolsest radiaatori reservuaarist veepumpa, mis pumpab jahutusvedelikku mootoriplokki, õlijahutisse ja silindripeasse. Seejärel juhitakse suurem osa vedelikust läbi avatud termostaadi ülemise vooliku kaudu tagasi radiaatori parempoolsesse reservuaari, teine ​​osa aga juhitakse sel ajal auto salongisoojenduse radiaatorisse .. Radiaatori põhjast voolav jahutatud vedelik, mis läbib mootorit, soojeneb ja siseneb radiaatorisse ülalt. Radiaatorit läbides kuum vedelik jahutatakse. Kui jahutusvedeliku temperatuur langeb sõidu ajal alla töötemperatuuri, sulgeb termostaat uuesti radiaatori läbipääsu, kuni jahutusvedelik saavutab vajaliku töötemperatuuri.

        Radiaatori jahutuse efektiivsuse parandamiseks saab ventilaatori kiirust suurendada kasutades viskoosset ühendusmuhvi või olenevalt konfiguratsioonist elektriventilaatorit. Kui sidur on välja lülitatud, pöörleb ventilaator mootori väntvõlliga samal kiirusel, kuid mitte kiiremini kui 1000 min
        -1. Viskoosne ühendus või elektriventilaator lülitatakse sisse bimetalllüliti või termolüliti abil, kui jahutusvedeliku temperatuur ületab teatud väärtuse. Ventilaator lülitub välja, kui jahutusvedeliku temperatuur langeb alla töötemperatuuri.

        HOIATUS

        Radiaatori elektriventilaator võib mootori aerodünaamilise kuumenemise tõttu sisse lülituda ka siis, kui süüde on välja lülitatud.

        eelmine leht6.3. Jahutussüsteem järgmine lehekülg 6.3.2. Ülerõhk jahutussüsteemis

        Mis on mootori jahutussüsteem

        • otsejahutusvedelik antifriisi või antifriisi kujul;
        • auto radiaator;
        • jahutusventilaator;
        • termostaat;
        • veepump;
        • harutorud-liitmikud;
        • paisupaak;
        • ahi salongis.

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Niisiis hakkavad mootori käivitamise hetkest nii pump kui ka sellele paigaldatud tiivik radiaatoris olevat vedelikku sunniviisiliselt jahutama. Miks sunnitud, sest vanaaegsetel VAZ-idel käisid labad koos pumbaga ringi ja uutel mudelitel läheb jahuti tööle alles siis, kui kriitiline temperatuur on saavutatud. Surve all ringleb vedelik eranditult veesärgi väikeses ringis, kuni see soojeneb kuni 90°C.

        Pärast määratud märgini jõudmist lülitub termostaat sisse – seade, mis avab oma ventiili, et käivitada vedelik suures ringis läbi radiaatori, et alandada temperatuuri ja edastada soojust salongikütteseadmele, kui see on aktiivne. teema – "Kuidas kontrollida termostaadi tööd".

        Reeglina kasutatakse jahutamiseks vett, antifriisi, antifriisi. Siin peate olema veega ettevaatlik, kuna see kipub erinevalt analoogidest külmuma. Kuigi need koosnevad osaliselt ka veest, sisaldavad need keemilist reaktiivi etüleenglükooli, mis takistab vee kristalliseerumist. Lisaks on antifriisil omadused süsteemi määrimiseks ja korrosiooni vältimiseks.

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Kriitiliste temperatuuride saavutamisel hakkab vedelik molekulaarsel tasemel paisuma. Selle jaoks, mis oli, kuhu ülejäägile minna, leiutati paisupaak. See on ühendatud kummist torudega põhisüsteemiga. Niipea, kui temperatuur on langenud, naaseb antifriis süsteemi. Kui sellest ei piisa, lisage vedelikku läbi ettenähtud paagi vastavalt tasemele. Olge ettevaatlik, sest mootori töötamise ajal kaane avamisel võite end põletada. Nüüd küttekehast, siis asub see reeglina salongis keskkonsooli all torudega radiaatori kujul. Kuuma ilmaga on see siibriga suletud ja talvel avatud soojendatud antifriisi varustamiseks. Kärgstruktuuri läbides annab antifriis meile salongis soojust. Kui on külm, saate kütte kiirendamiseks jahuti sisse lülitada.Noh, nüüd teate, kuidas mootori jahutussüsteem töötab. Nüüd peatume veidi vedeliku asendamise ajastusel. Keskmiselt on vaja jahutusvedelikku vahetada iga 2 aasta tagant, ilma läbisõidupiiranguta ja düüsid iga 5 aasta tagant, samuti ilma läbisõidupiiranguta. Välja arvatud ebastandardsed hetked, enneaegse rikke, tehase defektide või hädaolukorra näol.

        Kuidas mootori jahutussüsteem töötab

        Loe ka: